Monday, December 12, 2016

12.12.2016

Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused (6x)

Kell 10.15 hakkasid tunnid Ainiga. Kõigepealt esimene tund tegid teised oma tegemata asju. Näiteks võrguprojekti, täitsid blogi ja tegid Wikit. Kell 12.30 hakkasime alles tunnitööd tegema. Peale seda tegin uue Ubuntu 14.04 masina. Seal pidin tööle saama mailiserveri. Ma installisin Squirrelmail´i. Mul hakkas see ilusti tööle. Tegin kaks kasutajat ning sain mõlema vahel kirju saata. Peale seda proovisin sealt saata kirja välja enda õigele mailile ning toimis.

ubuntuorav, sealt ma vaatasin õpetust.

Täna õppisin, kuidas püsti panna mailiserver. Täpsemalt Squirrelmail.

Thursday, December 8, 2016

08.12.2016

Operatsioonisüsteemid (8x)


Kell 8.30 hakkasid tunnid Väinoga.

DLL´s- Dünaamiliselt haagitav teek.
OS - special layer of software that provides application software access to hardware resources.
 Windows Vistal oli 50 miljonit rida koodi.
 Windows XP-l oli 40 miljonit.

Kõige suurem töö OS juures on protsess.
thread= lõim (Protsessi) Kergekaaluline
-On vaja programmiloendit, registreid, lippe, pinusi( andme struktuurid).
Kuulasime Youtube´s loengut
Computer science 162

Aadressruum on aadresside hulk, mida on võimalik arvutis kasutada.
PCB- Process Control Block
TCB- Thread Control Block

32-b Windows 7 2GB RAM´iga on võimalik 2048 protsessi.

Protsessi loomine:
-Arvuti käivitamine
-Süsteemi väljakutse
-Kasutaja käivitamine
-Batch job, like viirusekontroll, käikide failide kontrollimine

Lõpetamise tegurid:
-Batch job´i põhjustab peatamise
-Kasutaja logib välja
-Vead
-Mälu pole piisavalt
-Protsess on lõpuni teostatud
-Üks protsess üritab kirjutada teise protsessi piirkonda
-Aritmeetika viga; O-ga jagamine
-I/O failure
-Vale käsk
-Andmete väärkasutus

Protsessi staatused:
-Valmis, mällu laaditud
-Töötab, tema täitmine käib
-Blokeeritud, ootab mingit ressurssi
-Valmis ootel
-Blokeeritud ootel

Lõime mudelid

Protsessi kontrollplokk on suurem kui lõimel



Protsessi ja lõime juhtblokid

PCB
-Mäluhaldus info
-Arvepidamine
Process-global vs thread-specific

TCP
-Programmiloendur
-CPU register
-CPU plaaniinfo
-Pending I/0 information;printer

Protsessi juhtblokk
Kujutis on abstraktne
Windows lahendab PCB mitme andmestruktuuri kaudu
-
Process ID
ParenT pid
...
Next Process Block
List of open files
Image File Name
List of Thread Control Blocks
...

Lõime juhtblokk

Next TCB
Program Counter
Registers
...

Pildiotsingu processor control switching tulemus


Plaanuri lõimede järjekord:

Täitmisvalmis järjekord
Seadmejärjekord

SlideShow

Plaanuri algoritmid

FIFO: First-In;First-out
SJF: Shortest-Job-First
SRT: Shortest-Remaining-Time
RR: Round-Robin
ML: Multi-Level Priority
MLF: Multilevel Feedback
RM: Rate Monotonic
EDF: Earliest Deadline First


Täna õppisin väga palju uusi asju operatsioonisüsteemide ja protsesside ja mäluhalduste kohta.

09.12.2016

Operatsioonisüsteemid (6x)


Kell 8.30 hakkasid tunnid Väinoga.

Mäluhaldus

Mälu on moodsate arvutisüsteemide töötamise keskus.
Mäluhalduse põhitegemused ja eripärad
-Hõivatud mälupiirkondande ringi- või ümbertõstmine
-Mälu kaitse
-Mälu jagamine
-Mälu loogiline organiseerimine
-Mälu füüsiline organiseerimine

Põhimälu- Aadressidega baidimassiiv- ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole CPU saab otse pöörduda.
Protsessor loeb mälust käske ja andmeid.
-käsu lugemine
-esimese argumendi lugemine
-teise argumendi lugemine
-käsu täitmine
-tulemuse mällu tagasi salvestamine


Loogiline ja füüsiline aadressruum

MMU on riisvaraline seade, mis tegeleb füüsiliste aadressidega

Protsessori poolt genereeritud aadressi kutsutakse loogiliseks aadressiks

Aadressseosed kompileerimise ja laadimise ajal:
-Loogilised ja füüsilised aadressid on samad
Aadressseosed täitmise ajal:

-Loogilised aadressid erinevad füüsilistest
-Loogilisi aadresse nimetatakse virtuaalseteks

Dünaamiline laadimine
Protseduure ei laeta mällu enne, kui nad välja kutsutakse
Kõiki protseduure hoitakse kettal ümberpaigutatavas laadimisvormingus

Mäluruumi hõivamine

Ühe jaotise hõivamine
-Kasutajaprotsess hõivab mälujaotise
-Kaitset saab teostada piir- ja nihkeregistritega

Lehekülgede saalimise struktuur

Hierarchical paging
hashed page tables
inverted page tables

I/O

Ühtlustada turvalisust ja nimede süsteemi seadmete lõikes, et jaotatud ressursse kaitsta









Wednesday, December 7, 2016

07.12.2016

Operatsioonisüsteemid (8x)

Kell 8.30 hakkasid tunnid Väinoga. Kõigepealt hakkasime kuulama prof Kubiatowitczi loengut Youtube´st.

Virtual Machine Abstraction

OS on programm, mis juhib ja reageerib rakendusprogrammide käivitamist ja kasutamist.

 Kus kasutatakse OS?
 -Järjest enamates kohtades
 -Töökohad
 -Mängukonsoolid
 -Pihuarvutid
 -Mobiiltelefonid
 -Autod
 - Tulevikus digikaamerad, MP3 mängijaid, külmikud

OS poolt pakutavad teenused:
-Programmide käivitamine
-Jäärdepääs sisend-väljund
-Reguleeritud juurdepääs failidele
-Arvutisüsteemile ligipääs
-Mõnikord ka programmide arendamine

-Veatuvsatus ja reageerimine vigadele
  • Sisemised ja välised riistvara vead: Mälu vead ja seadmete tõrked
  • Tarkvara vead: Nullide jagamine, aritmeetilise tehte tõttu ületäitumine, juurdepääs keelatud mälu piirkonda
  • OS ei suuda tagada rakenduste nõudeid
-Arvepidamine

Kernel
OS osa, mis paikneb alati mälus
Sisaldab küige sagedamini kasutatavaid ülesandeid
Kutsutakse ka tuumaks


Enne OS-i oli Jadatöötlus

Protsessor


RAM´is on kaks poolt, ühel pool on aadressid ja teisel pool andmed

Instruction SET


LOAD a number from RAM into the CPU
ADD two numbers together
STORE a number from the CPU back out to RAM
COMPARE one number with another
JUMP IF Condition to another address in RAM
JUMP to another address in RAM
OUTput to a device such as a monitor
INput from a device such as a keyboard

Protsess


Täitmisel olev programm
Arvutis töötava programmi esindaja
Olem, mida saab anda protsessorile töötlemiseks
Tegevusühik

Koosneb 3 osast:

Täidetav programm, st mingi koodilõik
Seotud andmed, mida programm vajab
Programmi täitmise info.

Mäluhaldus

Prosesside eraldamine
-Prosessid ei jaga mälu
-See välistab nende omavahelise mõjutuse
-Mõnikord peavad jama ühiseid andmeid
Mälu kaitse ja juurdepääsu reguleerimine
Automaane hõivamine ja haldus


FAILISÜSTEEM


On mõeldud pikaajaliseks salvestuseks ja hoidmiseks
Infot hoitakse nimedega objektides, milliseid kutsutakse failideks
OS võimaldab tavaliselt järgmisi tehinguid:
-Loomine, kustutamine ja ümbernimetamine
-Lugemine, kirjutamine
-Lukustamine, lukust lahti tegemine

Info kaitse ja turvalisus



  • Pääsukontroll- reguleerib süsteemi kasutamist kasutajate poolt
  • Infovoogude kontroll- reguleerib andmevoogude liikumist süsteemis ja kasutajatele
  • Sertifitseerimine- tagab, et voo kontroll toimuks vastavalt määratlusele

Login/gina.dll Windowsis

HAL (Hardware Abstraction Layer or rather Hardware Annotation Library) is a software subsystem for UNIX-like operating systems providing hardware abstraction.

  • csrss.exe : manages user processes and threads
  • win32k.sys : user and graphics device driver (GDI)
  • kernel32.dll : access to resources like file system, devices, processes, threads and error handling in Windows systems
  • advapi32.dll : access to windows registry, shutdown/restart the system, start/stop/create services, manage user accounts
  • user32.dll : create and manage screen windows, buttons, scrollbars, receive mouse and keyboard input
  • gdi32.dll : outputs graphical content to monitors, printers and other output devices
  • comdlg32.dll : dialog boxes for opening and saving files, choosing color and font
  • comctl32.dll : access to status bars, progress bars, tools, tabs
  • shell32.dll : access the operating system shell
  • netapi32.dll : access to networking functions
Thread- Lõim(protsessi)

Dependency Walker.



Arvutisüsteemid


Esimesed süsteemid (suur arvutid)

Aegamööda loodi:
 -riistvara:kaardilugeja, reaprinter, magnetlindiseade jne
 -tarkvara: assambler, laadija ja linkija
Sisend/väljundseadmete kasutamiseks loodi spetsiaalsed programmid

Pakettsüsteemid

Eesmärk arvutitöö efektiivsuse tõstmine
Mitme programmeerija tööde järjestikku laadimine
Sisestus- ja väljastustööde eraldamine protsessori tööst kiirendas tööd
Spooling

Mitmiktegumiga jadasüsteemid

Spooling tekitab kettale tööde hulga
Mälus hoitakse mitut tööd

Ajajaotustega süsteemid

Reaalajasüsteemid
Süsteemid kus on oluline töö sooritamine kindla aja jooksul
Töödeldakse anduritelt tulenevaid andmeid
Tavaliselt selline süsteem juhib midagi


Windows NT

Windows NT projekt käivitus aastal 1988 oktoobris.

Keskkonna alamsüsteemid

Algselt pakkus NT kolme keskkonna alamsüsteeme
-Windows
-OS/2
-Posix



16-b rakendused 32-b Windows´is
Windows käivitab NTVDM.EXE
WOW = Wubdiws Windows peal

Wiw64cpu.dll
Wow64.dll
Wow64win.dll
64-b ntdll.dll

ei saa laadida 32-b dll-e 64-b protsessides ja vastupidi
Süsteemifailide asukohad
64-b süsteemi failid on /wubdiws/system32
32-b süsteemi failid on /windows/syswow64
32-b rakneused on Program Files (x86)
64-b rakendused on Program Files


Täna sain täpsemalt teada, mis on 64-b ja 32-b süsteemide vahe ning kus süsteemifailid asuvad


Tuesday, December 6, 2016

06.12.2016

Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused (8x)

Kell 8.30 hakkasid tunnid Väinoga. Rääkisime valguskaablist.

Valguskaabel

1870. Bostoni katsel sündis.
Ideaalne valguskaabel on kõrge ribalaius ja madal sumbumine, need omadused on täidetus üksikmoe kaabli 8/125 korral.
Valguskadude ehk sumbumise põhjused:
-Sisemised:
·         Neeldumine materjalis
·         Hajumine materjalis
-Välimised:
·         Mikropainded;
·         Makropainded


Modaaljaotus
Optilise kaabli ava arv (NA) on kiu valguskiire vastuvõtunurga mõõt, mis omakorda sõltub kiu kriitilisest nurgast.
Langev valguskiir on 38 kraadise nurga all ja vaja leida murdunud kiire nurk
Indeksid on n1= 1.51
n2= 1.46
Kas fi2 on suure või väiksem kui 38 kraadi

 n1sin(fi1) = n2sin(fi2)
ehk
fi2=arcsin(n1/n2 sin(fi1)


Valguse väljundvõimsus laseritel on 2 nm laiune ja LED-il 20nm.
Pildiotsingu led and laser wavelength tulemus 


 http://www.olcfiber.com/splicing/fiber-optic-color-code-chart-for-144-and-288-count-cables/
Fiber optic connectors http://rubyliuhuijun.blogspot.com.ee/

 Vahejaam ehk Järgur ehk repiiter on raadioside vaheseade, mille ülesandeks on nõrgenenud signaalide võimendamine ja edasi saatmine ilma informatsiooni muutmata. Repiitereid kasutatakse nii kaabel- kui ka juhtmeta võrkudes. Standardne repiiter on kahesuunaline ehk sellega on võimalk dupleksside. Repiiterid liigitatakse OSI mudeli järgi füüsilisse kihti kuna nad ei dekodeeri signaali vaid lihtsalt võimendavad.
Networking Hardware

Kell 12.30 hakkasid tunnid Ainiga, ta tunnis panime Ubuntu masinas püsti Samba failiserveri. Peale seda katsetasime erinevaid maili servereid.

Täna sain teada, kuidas valguskaabel toimib. Peale selle sain rohkem selgemaks, kuidas panna püsti Samba failiserver

Monday, December 5, 2016

05.12.2016

Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused (6x)


Kell 10.15 hakkasid tunnid Ainiga. Kõigepealt tegid teised järgi eelmise tunni teema. Milleks oli Joomla ja Wordpressi install. Nad ei jõudnud sellega väga kaugele, kuna Kevin tuli ja andis enda skripti selle jaoks ning katsetasime kohe seda. Isegi mina uues masinas, kuigi mul oli see tehtud. Kevini skriptis oli veel ka Prestashop, selle installisin ka. Alguses ei töötanud see skript, kuna ma ei olnud Root kasutajaga. Peale seda Proovisime Samba serverit tööle saada, aga tund sai enne seda juba läbi.

Täna õppisin kasutama Ubuntu masinas skripti, sain teada, mis on Prestashop.

Sunday, December 4, 2016

02.12.2016

Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused (4x)

Kell 8.30 hakkasid tunnid Ainiga. Seekord pidime jällegi proovima installida Joomla ja Wordpressi Ubuntu 14.04 peal. Nüüd võtsime täiesti teistsuguse õpetus, õpetaja abistas natukene. Algus oli sama ehk LAMP ja siis Joomla ja Wordpressi install. Seekord Wordpressi toimis ilusti, sain ka Database valida. Joomla install oli ka sama lihtne, aga pidin natuke /var/www/html kaustas natuke asju ümber tõstma, et ta valiks õige lehe või annakas valiku, kas avada Wordpressi leht või Joomla oma. Ma tegin nii, et ta annakas valiku. Vahepeal aitasin ka teisi

Täna õppisin: 1) Kuidas installida Joomla ja Wordpress Ubuntu 14.04 peal 2) Õppisin asju lahti pakkima ning õigusi andma kaustadele.

01.12.2016

Rakendusserverite haldus (8x)

Kell 8.30 hakkasid tunnid Jaaniga. Kuna mina ja Martin saime eelmine nädal CentOS´is foorumi installitud, aga teised ei saanud, siis pidid nad täna seda uuesti tegema. Mina ja Martin pidime vahepeal teisi aitama, kui neil probleeme oli. Vahepeal oli teistel probleem, et ei saanud ühtegi käsku sisestada, selleks tuli kirjutada htclient

30.11.2016

Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused (8x)

 

Kell 8.30 hakkasid tunnid Ainiga. Kõigepealt proovisime uuesti installida Wordpressi, seekord seda aga Debianis, kuhu panime Mate peale. See aga ei õnnestunud. Peale seda proovisime jällegi Ubuntu 14.04 seda peale saada. Seekord see toimis. Aga kui hakkasime valima Database tüüpi, siis ta ei andnud ühtegi valikut. Seega me ei saanud hakkama sellega. Proovisime kõik uuesti õpetuse järgi teha, aga ikka ei hakanud tööle.